Ajalugu

Raamatukogude asutamine sai hoogu seltside tekkimisest ülemöödunud sajandi 80. aastatel. Enne seltside raamatukogu loomist laenutas Rõngu rahvale raamatuid kohalik kaupmees Bergman. 1900. a oli Rõngus lugemisring.

Arhiiviandmetel oli alates 1911. a Rõngus juba kolm raamatukogu. Suuremal neist – seltsi Ühendus raamatukogul – oli 1913. a 400 raamatut, 1925. a üle 600 köite ja 1930. a juba 1000 teost, lisaks vene-, saksa- ja soomekeelset perioodikat. Raamatukoguga tegeles Ernst Tobber. Lugejaid oli 1933. a 51, neist mehi 31. Raamatukogu täpsemat kroonikat on peetud 1960. aastast.

Rõngu raamatukogus on töötanud Tõnis Kivistik, Helgi Laisaar, Kristjan Loot, Johanna-Auguste Alajaan-Tullino, Eha Retsnik, Ülo Viru, Valli Mõttus, Vaike Kattai, Aadu Võikar, Maiga Tiide, Aime Kütt-Krimses, Tiia Vaha-Ivask, Hele-Kaja Tinno-Mäesepp ja Laine Meos.

Raamatukogu töötas 1928. aastast kultuurimaja teisel korrusel kahes puuküttega toakeses.

2004. a kolis raamatukogu Rõngu vallamaja renoveeritud tiiba, kus enne asusid hoiupank, juuksur ja side. Rõngulased võtsid raamatukogu uue asukoha väga hästi omaks.

1971. aastast on Rõngu ja Koruste raamatukogudel ühine kirjanduse varamu, kuid perioodika on mõlemal eraldi.

Internetiühendus paigaldati raamatukogule aastal 1996, kui vald ostis esimese arvuti. Rõngu raamatukogu oli Tartumaa raamatukogudest esimene arvutil töötav raamatukogu, aasta hiljem osteti erialane programm Kirjasto 3000. Praegu on raamatukoguhoidja tööarvutis erialane programm Urram. Koopiamasin saadi 1998. a kultuurkapitalilt projekti toel. Lugejate käsutuses on 2008. a viis Internetiühendusega arvutit. Külastajatel on printimise ja koopiategemise võimalus. Raamatukogu kasutavad ka Valgamaa inimesed Pühastest, Paluperast ja Aakrest.

Rõngu raamatukogu on traditsiooniline raamatukogu, ta on aldis koostööle kõigi inimeste ja asutustega. On kujunenud traditsiooniks, et raamatukogu tähistab lasteraamatupäeva, emakeelepäeva, raamatu- ja roosipäeva, raamatukogupäevi. Aegade jooksul on käinud külas vist kõik Tartus elavad või elanud kirjanikud. Näitused on muutunud eripalgelisemateks: lisaks kirjanduslikele väljapanekutele on olnud pastapliiatsite, helkurite, kivimaalide, lastejoonistuste, nukkude ja sepistööde esitlusi. Viimastel aastatel on kutsutud kohtumistele ka näitlejaid (Agu-Endrik Kerge, Anne Maasik jpt), raamatukogutegelasi (Elle ja Tiina Tarik, Ädu Neemre) ja teadurid (Kristi Metste, Reet Krusten, Rõngu murdekeele uurija Merike Parve). Eestimaa kirjanduslikesse paikadesse on korraldatud ekskursioone.

Raamatukogu on olnud praktikabaasiks Viljandi kultuuriakadeemiale.

Raamatukogu on õhutanud kohalikke kirjutavaid inimesi (Helge Lukk, Marek Roots), et nende loomingust saaksid trükised. Rõngu kooli esimene almanahh Ise Öeldud, Hästi Öeldud sai koostööna tuule tiibadesse.