Raamatukogude aasta avatakse enim laenutatud Eesti autori teose üleriigilise ettelugemisega
Raamatukogude aasta avatakse enim laenutatud Eesti autori teose üleriigilise ettelugemisega
12. jaanuari keskpäeval toimub üle-eestiline ettelugemine möödunud aastal enim laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikust teosest, milleks on Mudlumi “Mitte ainult minu tädi Ellen”. Üle 3500 korra laenatud raamat loetakse ette ühel ja samal ajal raamatukogudes üle Eesti ja veebiülekande kaudu saab kaasa elada Tarvastu raamatukogu lugemisaktsioonile. Sellega avatakse raamatukogude aasta, mis pakub edaspidi igas Eesti paigas mitmesuguseid sündmusi.
“Selle üle on väga hea meel, et Eesti inimesed on hinnanud Mudlumi raamatut “Mitte ainult minu tädi Ellen” sedavõrd kõrgelt, et sellest sai 2021. aasta enimlaenutatud Eesti autori ilukirjanduslik teos täiskasvanutele. Mudlumi teos sai möödunud aasta kirjanduspreemia proosa kategoorias,“ kõneles raamatukogude teema-aasta projektijuht Liina Valdre.
Valdre sõnul sündis raamatukoguhoidjate ettelugemise teksti valik Eesti autori teosele ennekõike sellepärast, et raamatukogud väärtustavad alati eesti kultuuri kandjate ja hoidjatena eesti kirjasõna.
Valdre kõneles, et 12. jaanuaril kell 12.12 algav ettelugemine enim laenutatud raamatust toimub tegelikult koguni kahest raamatust. Raamatukogud saavad ise vastavalt oma külastajatele valida, kas ettelugemiseks avatakse enim laenutatud eesti kirjaniku teos täiskasvanutele või lastele.
Lasteraamatutest jõudis kõige rohkem kodudesse Piret Raua „Tobias ja teine b. “Rääkides arvudest, siis Mudlumi teost laenutati 2021. aastal kokku 3571 korda ning Piret Raua lasteraamatut 4335 korda,” edastas Valdre värskelt selgunud statistikat.
Veebiülekanne algab kell 12.12 Valdre kutsub kõiki kaasa elama ühisele ettelugemisele, milleks on kaks võimalust. Aktsiooni saab jälgida 12. jaanuaril kell 12.12 algavas otseülekandes selle lingi alt kõige kauem järjepidevalt tegutsenud Tarvastu raamatukogust, kuhu on lubanud osalema tulla kultuuriminister Tiit Terik. Teine võimalus on osaleda oma kodukoha raamatukogus, mille kohta raamatukogu ise jagab täpsemat infot. “Peale 12. jaanuari saab toimuma raamatukogudes üle Eesti sadu kui mitte tuhandeid sündmusi ning tulevastel tegevustel saab silma peal hoida spetsiaalselt teema-aastaks loodud veebilehel, mille kalendrit raamatukogud jooksvalt infoga täiendavad,” kõneles Liina Valdre ja lisas, et veebileht veel täieneb 12. jaanuarini, kuid peale seda kuupäeva saab see olema heaks infoallikaks aasta tegevuste kohta.
Raamatukogude muutuv roll aitab inimest mitmel moel “Raamatukogude aastal on meil võimalus oma tegevusi ja tugevusi laiemale avalikkusele lähemale tuua. Raamatukogud pakuvad ligipääsu infole, teadmistele ja kultuurile,” kõneles Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu juhatuse esimees Tuuliki Tõiste.
Tõiste sõnul pole raamatukogud enam ammu üksnes raamatute laenamise koht, meil pakutakse palju eriilmelisi teenuseid, mis aitavad kujundada inimeste lugemisharjumusi, toetavad elukestvat õpet ja säästlikku mõtteviisi levikut ning eduka ühiskonna arengut.
Aasta tegevustes osaleb üle 800 raamatukogu “Saab olema huvitav aasta, mil kohtumised raamatukogudes aitavad tõsta laiema avalikkuse teadlikkust oma kodukoha raamatukogu mitmetest uutest teenustest,” lootis Tõiste. Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu, millest 521 on rahvaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu ja 39 teadus – ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas tehakse 13 miljonit laenutust ning ligi 7 miljonit raamatukogu külastust ja üle 8 miljoni virtuaalkülastust.
Raamatukogude teema-aasta kutsus ellu Kultuuriministeerium ja seda veab koostöös 870 raamatukoguga Eesti Rahvusraamatukogu.
Ka Elva valla raamatukogud osalevad ühises ettelugemises: Rannu raamatukogus ning Teedla ja Hellenurme harukogudes loetakse katkendit Mudlumi raamatust “Mitte ainult minu tädi Ellen”, Elva Linnaraamatukogus loeb sama teksti Aire Pajur Elva LendTeatrist.
Konguta raamatukogust koostöös Konguta Kooliga ning Aakre raamatukogus loetakse Piret Raua raamatut “Tobias ja teine B”